Revolutsioonieelses Ukrainas ja Venemaa lõunaosas, ööl vastu 18. detsembrit 19., ootasid lapsed kannatamatult, sest nende patjade alla pidid ilmuma püha Nikolause kingitused. Nüüd on see komme peaaegu unustatud ja lapsed leiavad oma kingitused uue aasta või jõulupuu alt.
3. – 4. Sajandi vahetusel oli Antiookia kristlaste karjane Mirlikia peapiiskop Püha Nikolaus. Ta läks ajalukku kui üks Nicea I nõukogul osalejatest, mis kinnistas kristliku õpetuse põhidogmad. Peapiiskop Mirlikisy ei jätnud aga ühtegi teoloogilist tööd. Teda austatakse tema halastuse ja heategevuse ning jumalalt saadud imede andmise pärast.
Nigulapäevast sai Saksamaa maades lastepüha mitu sajandit pärast Mirliki peapiiskopi surma. Varem oli ta rändurite, kalurite ja meremeeste kaitsepühak. Mõnes Lõuna-Euroopa riigis (eriti Bulgaarias ja Kreekas) ning Ukrainas palvetatakse teda ikka enne pikka reisi ja laevade pühitsemisel. Püha Nikolast peeti ebaõiglaselt süüdimõistetu, solvatu ja vaese kaitsjaks. Tema üheks esimeseks imeks peetakse kolme kaasõe päästmist häbist ja hoorusest. Püha Nikolaus istutas nende majja kolm kotti kullaga.
Koolide tekkimisega kirikute ja kloostrite juurde sai Nicholas Wonderworker õpilaste eestkostjaks: pühaku elust on teada, et ta õppis lapsepõlves hõlpsasti loodusteadusi. 11. sajandil, pühaku pühapäeval (19. detsembril) anti Kölni katedraalis kirikukooli õpilastele maiustusi, kuna katedraali dokumentides on vastavad ülestähendused.
Püha Nikolaus ei tule sageli üksi. Lääne-Euroopas aitab eesel tal toimetada kingitusi, mille eest lapsed jätavad oma voodite juurde põrandale maiuse - porgandi või kapsakännu. Böömimaal on pühakuga kaasas ingel ja imp. Igal neist on raamat, kus on loetletud kõik selle või teise lapse head ja halvad teod. Püha Nikolaus tuleb ukrainlaste laste juurde kuldkannaga hobuste tõmmatud kelguga, astub nähtamatusse majja ja jätab kingitused magava lapse voodisse padja alla. Sõnakuulmatud lapsed leiavad hommikul kingituste asemel ainult varda.
