19. sajandi keskel, õigemini suvel 1875, debüteeris esimene Aserbaidžaani ajaleht "Ekinchi", mis tähendab vene keeles "kündjat". Sellepärast tähistatakse pärast vabariigi iseseisvumist 1991. aastal Aserbaidžaanis igal aastal 22. juulil riiklikku ajakirjanduspäeva. Kuid viimasel kümnendil pole seda puhkust üldse tähistatud.
22. juulil 2012 tähistas Aserbaidžaani Vabariik üleriigilist ajakirjanduspäeva. Sel pühal avaldasid inimõiguste organisatsioonide liikmed ja sõltumatu meedia korrespondendid austust kuulsate Aserbaidžaani ajakirjanike haual: Najaf Najafov, Elmar Huseynov ja Hasan bey Zardabi, kes pühendusid sellele ohtlikule ametile ja andsid selle eest elu.
Reporterite vabaduse ja turvalisuse instituudi juht Emir Huseynov andis intervjuu ajalehe "Kaukaasia sõlm" korrespondendile. Selles avaldas ta kahetsust, et vabariik ei tähista ajakirjanduspüha juba mitu aastat. Tema arvates on Aserbaidžaanis ajakirjanduse tegemine üsna riskantne tegevus. Kuna siin võite kaotada au, tervise, vabaduse ja isegi elu.
Paljud korrespondendid ja noorsooaktivistid jäävad endiselt trellide taha. Nende vastu on esitatud erinevaid süüdistusi: riigireetmine, usulise ja rassivaenu õhutamine, terrorismioht ja isegi maksudest kõrvalehoidumine. Sel ajal on vahi alla võetud 4 korrespondenti ja 2 blogijat.
Shahin Khadzhiyev, kes on agentuuri Turan toimetaja, rääkis sellest, et Aserbaidžaanis on praegu ajakirjandust teha väga kahjumlik. Seetõttu on selle Kaukaasia riigi üheks probleemiks konkurentsi puudumine. Tõese teabe ajakirjanduses kuvamiseks tuleb tõepoolest tegeleda poliitiliste huvidega.
Toimetaja sõnul jääb Aserbaidžaani reklaamiturg riigi kontrolli alla. Keerulises finantsolukorras on paljud meediatoimetajad sunnitud alluma võimude korraldustele ja taganema oma ametikohtadelt, et nende väljaandeid kuidagi jätkuks. Samuti avaldavad ajakirjandusele märkimisväärset survet oligarhid, kes mängivad oma mänge vabariigi majanduses ja poliitikas.
Aserbaidžaanis selle eriala väljavaadete puudumist kinnitas ka Bakuu ülikooli õppejõud Zeynal Mammadli. Ta ütles, et ainus väljapääs on tugevdada kodanikuühiskonda, tagada demokraatliku turu ja pluralismi õhkkond. Ja praegune monopoolne vaim tapab vabariigis ajakirjanduse arengut.
Lõpuks, ajalehe “Aserbaidžaan” toimetaja Bakhtiyar Sadigovi arvates eksisteerib vabariikide meedia täielikult riigi toel. Ta väidab, et valitsus on paljude kirjastuste ja meediaväljaannete ees võlgu kustutanud ning isegi ajakirjandusele laenu andnud. Lisaks on Aserbaidžaanis korraldatud riiklik meediatoe fond.
Seetõttu mõistis enamik sõltumatute ajalehtede toimetajaid ametivõime ebaõigluse pärast hukka. Vaba ajakirjanduse päeva eel ütles USA president Barack Obama ka, et Aserbaidžaan on üks riikidest, kus ajakirjandusvabaduse õigust ei kasutata.
Sellest hoolimata tähistas Aserbaidžaani riikliku ajakirjanduse päeva auks peetud puhkust kontsert Buta palee laval. 22. juulil toimus Aserbaidžaani kuulsa laulja Roya kontsert koos Venemaa austatud kunstniku Leonid Agutiniga.
Ja 24. juulil kohtus selle pidustuse auks Uus-Aserbaidžaani partei asetäitja Ali Ahmadov peakorteris riigi juhtivate meediaväljaannete toimetajatega ja õnnitles neid ametialase puhkuse puhul. Kohtumisel teavitas ta külalisi vabariigi korrespondentide saavutustest, ajakirjanduse arendamise töö edasistest eesmärkidest, president Ilham Alijevi meediale pööratud tähelepanust. Samuti soovis ta kolleegidele edasist edu nende töös.
