19. augustil uus stiil ehk 6. augustil vana stiil tähistab Vene õigeusu kirik Issanda Jumala ja Päästja Jeesuse Kristuse ehk õunapäästja muutmist, nagu seda kirikupüha rahva seas nimetatakse. Sel päeval on kombeks spetsiaalseid palveid lugedes pühitseda valmivad viljad.
Pühade ajaloost
Evangeeliumid räägivad sellest, kuidas Jeesus Kristus koos oma kolme jüngriga tõusis kõrgele mäele. Seal hakkas ta palvetama ja tema jüngreid valdas uni. Ja nad unistasid sellest, kuidas palve ajal säras Jeesuse Kristuse nägu äkki nagu päike ja tema riided hakkasid välja nägema nagu lumivalge valgus. Vaikselt rääkides seisid Mooses ja Eelija tema kõrval. Sel hetkel kõlas taevast hääl, mis käskis jüngritel kõiges kuuletuda Jeesusele, Jumala armastatud pojale.
Hirm haaras jüngrid kinni ja kukkus pikali. Jeesus astus kohe nende juurde ja käega katsudes käskis neil mitte midagi karta. Silmad lahti tehes ei näinud jüngrid kedagi peale Jeesuse.
Tänapäeva teoloogid tõlgendavad seda evangeelset sündmust kui viidet Jeesusele kui prohvetite Issandale. Lõppude lõpuks ei osutanud Jumal Moosesele ega Eelijale, vaid Kristusele ja käskis talle kuuletuda.
Venemaal kehtestati Issandamuutmise kirikupüha alles 16. sajandil, kombineerituna teise pühaga - teise ehk õunapäästjaga, mille tähistamise traditsioon on eksisteerinud juba mitu sajandit.
Päästjat seostatakse teise iidse traditsiooniga. Mesopotaamia Edese linna valitseja kuningas Abgar oli pidalitõbine ja keegi arstidest ei saanud teda aidata. Siis otsustas ta pöörduda tervendamise poole Jeesuse Kristuse poole, kelle kuulsus imeliste võimete üle oli kõikjal juba kõlanud, ja saatis tema juurde käskjalad. Jumala poeg ei saanud sel hetkel Edesi külastada, kuid lubas aidata.
Sõnumitoojatega vesteldes pühkis Jeesus Kristus oma nägu rätikuga ja tema nägu oli koheselt kangale trükitud. See imeline rätik toimetati Avgarile ja peagi tundis ta kergendust.
Hiljem maaliti sellelt Päästja näokujutiselt palju ikoone. Neist kõige kuulsam on 11. sajandi Novgorodi ikoon "Päästja, kes pole tehtud kätega", või "Päästja lõuendil".
Ja pärast Jeesuse Kristuse hukkamist ja taevasse tõusmist tuli tema käsul apostel Fadeus kuningas Abgari juurde ja ravis pidalitõbiste kuninga täielikult. Nii pidas Jeesus Kristus oma lubadust.
Paranenud kuningas Abgar uskus Jeesusesse Kristusesse ja pöördus ristiusku ning Eedese peavärava kohale kinnitati Päästja näoga imeline rätik.
Apple’i Päästja tähistamise traditsioonid
Talupoegade rahvakalendris on Issandamuutmise püha paremini tuntud kui teine, õunapäästja. Seda tähistati 6. augustil vanas stiilis, täna 19. augustil. Selle päevaga on seotud palju rahvapäraseid märke ja ütlemisi.
Esimest Päästjat nimetatakse meeks ja seda tähistatakse 14. augustil. Ja suve kõige lõpus, 29. päeval, tähistatakse kolmandat päästjat, mida nimetatakse pähklipäästjaks.
Inimesed uskusid, et pärast Issandamuutmise Päästjat on ka ilm muutunud. Venemaal nimetati augusti teist poolt nooreks India suveks. Muutumiste päeva oli kombeks lõpetada päikeseloojangu pidulike juhtmetega. Tüdrukud laulsid hüvastijätulugusid, nähes päikeseloojangul päikest. Nii et Venemaal läksid nad suvega lahku.
Kuni selle päevani ei söönud talupojapered ühtegi puuvilja, välja arvatud köögiviljad, keeld puudutas eriti õunu. Selle tabu murdmist peeti suureks patuks. Õunad tuli kindlasti pühitseda Issandamuutmise päeval hommikuse kirikuteenistuse ajal ja alles pärast seda sai neid süüa.
