Euroopa lihavõttekaartidel, näputööde komplektides ja koomiksites värvitakse lihavõttemunade kõrvale sageli valge küülik. Mida see sümboliseerib ja kust see tuli?
Lihavõttejänes või jänes on läänes lihavõttepühade sümbol ning Venemaal on selle pühaga seotud lihavõttekoogid ja maalitud munad.
Euroopas ja Ameerikas usuvad lapsed, et lihavõttejänes leiab värvilisi šokolaadimune ja peidab need oma majas ja aias. Lapsed peavad selle koha leidma lihavõttepühade kaunistamiseks. Jäneselt saavad kingitusi ainult kuulekad lapsed, kes kuuletuvad vanematele aastaringselt.
Küülik sai ülestõusmispühade sümboliks juba ammu, juba paganlikul Saksamaal. Neil päevil kummardasid inimesed viljakusejumalannat Ostarat. Tema auks pidustused toimusid kevade saabudes, enne põldude külvamist. Küülik kui kõige viljakam loom oli selle jumalanna sümbol. Pärast Euroopa ristiusustamist jäi küülik loomaks, mis oli seotud kevade ja pühadega. Hiljem sai temast ülestõusmispühade sümbol: lõppude lõpuks ei suutnud kana kanda heledaid ja ilusaid mune, nii et küülikust sai vapustav loom, kes toob lastele hõrgutisi.
Koos migrantidega saabus legend jänesest Ameerikasse - seal sai lihavõttejänes väga populaarseks: see maaliti postkaartidele, tikiti laudlinadele ja salvrätikutele. Nad valmistasid jänesega komme ja piparkooke ning paljudes kauplustes müüdi lihavõttejäneseid. Praegu jääb see sama populaarseks.
