Millist Kirikupüha Tähistatakse 11. Septembril

Sisukord:

Millist Kirikupüha Tähistatakse 11. Septembril
Millist Kirikupüha Tähistatakse 11. Septembril

Video: Millist Kirikupüha Tähistatakse 11. Septembril

Video: Millist Kirikupüha Tähistatakse 11. Septembril
Video: Kaitseväelastest jooksusõbrad ja liikumisharrastajad said end proovile panna Scoutsrännakul 2024, Märts
Anonim

11. septembrit nimetatakse rahva seas Ivan Lenteniks. See on ainus päev aastas, mil keelud ja kiusatused ühinesid samal ajal. Õigeusu kirikus on 11. september seotud Ristija Johannese nimega.

Ristija Johannese legend põhineb tõelistel sündmustel
Ristija Johannese legend põhineb tõelistel sündmustel

Ristija Johannes

Ristija Johannes on viimane Vana Testamendi prohvetitest, kes oma elu ja jutlustega Uut Testamenti ennustas. Teda kutsuti Eelkäijaks ehk Messia teed näitavaks.

Ristija Johannese atribuutideks olid pilliroost rist, lipukepp, millele ladina keeles oli kirjutatud "Vaata, Jumala tall", ristimistops ja tall.

Ristija Johannese isa, preester Sakaria, oli karistuseks sõnatu, kuna ta ei uskunud inglit, kes teatas, et tema fertiilses eas naine Elizabeth sünnitab erakordse lapse, keda tuleks kutsuda Johanneseks.

Apokrüüfiliste tekstide ja rahvalegendide järgi jäi Maarja Elisabeti juurde, kuni sünnitas poja.

Ootavat last Elizabeth külastas tema nõbu Mary, kes kandis ka oma südame all imearmsat last.

Ristija Johannese vaimse elu määras ära tema erakordne sünd ja usuline kasvatus lapsepõlvest alates. Ta elas kõrbes karmi elu ja teda kujutati metsloomade saatel paljajalu.

Ristija Johannese pea maha panemine

11. september on üks suuri kirikupühi - Ristija Johannese mälestuspäev, mil kogu õigeusklik maailm kurvastab tema traagilist surma.

Evangeeliumid räägivad sellest, et Johannes, kes ristis Jeesuse ja paljusid juute Jordani jõel, mõistis Galilea valitseja Heroodes Antipase hukka, mille pärast ta arreteeriti ja Heroodese naise Heroodiase õhutusel hukati.

See legend põhineb tegelikel sündmustel. Muinasajaloolane Flavius, kes elas 1. sajandil, mainib jutlustajat Johannest, kelle hukkas Heroodes.

Piiblis ei mainita Heroodese kasutütre nime. Alles hilisemates allikates nimetatakse teda Salomeks.

Galilea valitseja Heroodes pidas oma sünnipäeva puhul pidu. Selle festivali peamine "roog" oli Heroodiase tütre Salome meeleline ja häbitu tants, julm ja ilus nagu tema ema. Herodesele meeldis tants nii väga, et ta vandus täita kõiki Salome kapriise. Ja tema nõudis Ristija Johannest vihanud Heroodiase õhutusel vaagnale pandud prohveti pead. Herodes ei julgenud külalistele lubadust rikkuda. Ja ta kinkis Johannese pea oma tütretütrele, mille Heroodias kohe mudasse viskas, ja tema jüngrid varastasid prohveti keha ja maeti Sebastia linna.

Sel päeval peaks kinni pidama rangest paastust. Kirik keelab liha ja kala söömise, seetõttu on Ristija Johannese pea maha võtmise kirikupüha usklike seas paremini tuntud kui "Johannes Paastupäev". Samuti on 11. septembril vaja loobuda meelelahutusest, kuna meelelahutus sümboliseerib pidu, mille tagajärjeks oli prohvet.

Soovitan: