Tanabata festival, mis tähendab "tähefestivali", toimub Jaapanis 7. juulil. Sel päeval teevad kõik jaapanlased oma sügavaimad soovid, mille täitumist oodatakse siis kannatamatuse ja põnevusega, sest seda soodustavad kaks kõige olulisemat tähte.
Legendi järgi peetakse seda puhkust kahe tähe auks, kes olid üksteisest meeletult armunud, kuid saatuse tahtel olid taevase jõe erinevatel kallastel. Ja nad said ühineda ainult üks kord aastas - seitsmenda kuu seitsmendal päeval. Üks tähtedest kandis nime Altair (lambakoer), teine oli Vega, mida jaapani keeles nimetatakse Tanabataks (Weaver).
Sellel traditsioonilisel pühal riputavad jaapanlased väravate ja uste ette bambusoksad, millele kinnitavad tähtedele pakkumisi ja pikki õhukesi paberiribasid, millele on kirjutatud soovid. Viimaseid esitatakse sageli poeetilises vormis, nagu seda tehti palju-palju aastaid tagasi.
Samuti kinnitatakse okstele viis mitmevärvilist niiti (valge, punane, lilla, roheline ja must), mis tähendab soovi head saaki. Seejärel visatakse ohvritega kaunistatud bambusoksad lähedal asuva jõe vette, et kõik soovid teoks saaksid. Legendi järgi lükkub nende hukkamine veel üheks aastaks, kui sel päeval sajab vihma.
Kaunistatud bambusest oksi võib näha ka jõgede või veekogude ääres, restoranides ja kohvikutes, samuti haiglate lähedal. Nende kõrval on kindlasti tühjad paberilehed (tanzaku) ja vajalikud kirjutismaterjalid. Seda tehakse nii, et keegi sel päeval ei jääks täitmata soovist.
Eriti palju tähelepanu pööratakse Tanabata festivalile nii lastelt, koolinoortelt kui ka üliõpilastelt. Nad valmistuvad selleks päevaks ette, koostades soove ja kaunistades bambusoksi erinevate paberilaternate ja talismanidega.
Pühale eelneval õhtul korraldatakse linnades kontserte, tantse ja etendusi, kõikjale pannakse plaate toiduvalmistamiseks. Ja jaapanlased ise, riietatud heledatesse kimonodesse, lahkuvad kodust, et koos tähistada kauaoodatud tähtede kohtumist, mis toob sisimiste soovide täitmise.
