Õhujõudude päev on puhkus, mida tähistavad miljonid õhudessantvägedes teeninud venelased. 2. august 1930 on Vene dessantvägede moodustamise päev. See kuupäev on märkimisväärne mitte ainult langevarjurite jaoks ja seetõttu tähistatakse seda eriti pidulikult.
Õhujõudude päeva tähistamiseks korraldatakse traditsioonilisi üritusi kõigis Venemaa linnades. Kuid kuna õhudessantvägede pealinn on Rjazan, toimuvad just siin peamised pidustused. Näidismaandumine, spordivõistlused pataljonide vahel, sportlaste ja võimlejate etteasted peetakse kohalikul CSK staadionil.
Moskvas, Peterburis ja teistes Venemaa linnades peetakse puhkuse auks kontserte, laatasid, pidulikke üritusi, õhudessantvägede demonstratsioonetendusi. Traditsioonilised kohtumispaigad kolleegidele Moskvas on Poklonnaya Gora, VVTs, TsKPiO im. Gorki. Veelgi enam, puhkusel olevate langevarjurite ühine meelelahutus on ujumine linna purskkaevudes.
Õhuvägede päev langeb kokku Vene õhujõudude kaitsepühakuks peetava Püha Prohvet Ilja mälestuspäevaga. Selle pühaku Moskva kirikus peetakse palveteenistus ja liturgia.
Langenud langevarjurite mälestuse austamiseks tulevad kalmistutele ja mälestusmärkidele Venemaa eri linnade veteranid ja haldusjuhid. Moskvas Novodevitši kalmistul kindral Vassili Margelovi haual asetatakse lilli, tänu kellele said õhudessantväed oma praeguse ilme. See legendaarne komandör sisendas vene langevarjuritele tugeva, võitmatu vaimu, mis seob neid endiselt vennaliku niidiga. Sel põhjusel nimetavad langevarjurid end "Vasja onu vägedeks".
Õhujõudude päev on Venemaa jaoks tõepoolest märkimisväärne sündmus. Kõigi linnade väljakutel kõlab uhkelt õhudessantvägede hümn, entusiasmi esitavad "sinised baretid". Langevarjurid hääldavad südames hääldades sõnu "Keegi peale meie", mis on õhudessantvägede moto. Ikka ja jälle meenub neile teenus Isamaale, mis ühendab miljoneid inimesi vaatamata pikkadele vahemaadele.
