Pole saladus, et uusaasta on kõige oodatud ja vapustav puhkus. Seda ei saa ette kujutada ilma magusate kingituste ja lastele mõeldud mänguasjadeta, ilma traditsiooniliste roogadega aastavahetuse pidusöögita, sädelevate säraküünaldeta, ilma karnevali kostüümide ja värvika ilutulestikuta, mis vapustava kosega õhus plahvatavad. Kuid mitte kõik ei tea, kust selline imeline pidu tuli.
Selle puhkuse ajalugu ulatub kaugest minevikust, isegi meie esivanemad tähistasid uut aastat. Põhimõtteliselt toimus pidustus kevadhooajal, kui loodus ärkas pärast karmi külma talve ja algasid põllutööd.
Vana-Venemaal langes see puhkus peamiselt märtsikuule, mõnikord lihavõtte päevale, kuni 1492. aastal käskis Moskva katedraal pidada sügiskuud - septembrit või õigemini 1. septembrit uue aasta pidustuseks.
Siis kästi rahvalt austusavaldusi koguda ja tsaar ise, preester, ilmus Kremlisse, kus tavainimesed teda nägid.
Peeter I valitsusajal anti tsaari käsul uusaasta korraldus tähistada nii-öelda 1. jaanuaril kogu Euroopa põhimõtte kohaselt. Tsaar Peeter käskis linlastel kaunistada maju ja tänavaid värviliste pärgade, okas okstega ning Punasel väljakul võis näha ilutulestiku võrkse! Samuti käskis tsaar kõigil linnaelanikel üksteist õnnitleda, teha kingitusi sugulastele ja sõpradele ning lustida sel päeval kogu südamest!
XX sajandi alguses V. I. Lenin otsustas kronoloogiakalendrit muuta. Peeter I käsul võeti riigis kasutusele Juliuse kalender ja kronoloogia algas mitte maailma loomisest, vaid Kristuse sündimisest. IN JA. Lenin otsustas tutvustada gregooriuse kalendrit, erinevusega eelmisest 13 kalendripäeva. Õigeusu kirik polnud Lenini määrusega nõus ja jätkas Juliuse kalendri jälgimist.
Seetõttu tähistatakse Venemaal jõule 7. jaanuaril tänaseni.
Paljudel planeedil elavatel inimestel on uusaasta üks olulisi pühi, mida on kombeks tähistada koos perega, koguneda kõik koos heldelt kaetud laua taha.
Traditsioon tähistada seda tähistamist koos perega on tänapäeva maailmas kindlalt juurdunud. Hingetõmbega ootavad seda puhkust nii lapsed kui ka täiskasvanud. Pole ime, et aastavahetust peetakse aasta maagilisemaks ööks! Püha, mille puhul on tavaks teha soove, üksteisele kingitustega meeldida, loota, et uue aasta saabudes kaovad kõik vanad probleemid minevikku ja tulevikus ootavad ainult head ja head.
Uue aasta atribuudid, nagu Peeter I ajal, kaunistavad endiselt oma maju ja linnatänavaid karvaste puude, värviliste laternate, gurlendidega, inimesed, nagu varemgi, annavad ja võtavad vastu sooja õnnitlust ja kingitusi. On kombeks panna kingitused kauni kuuse alla, täita oma kodu hubasusega kaunite paberist lumehelveste, mitmevärviliste lippude näol ning teha vastlapäeval soove ja uskuda imedesse! Uus aasta on iga inimese jaoks nii tähtis puhkus!
