Üks Venemaa austusväärsemaid pühi on võidupüha. Nagu teate, tähistatakse seda 9. mail. Nagu selgus, mitte igal pool. Euroopas tähistatakse fašismi üle võidu ja rahu leidmise puhkust 8. mail.
Ajalooline taust
Sellel on ajalooline alus. 7. mail 1945 kirjutasid Prantsusmaal Reimsi linnas Ameerika armee kindral Walter Bedell Smith, Euroopa läänerinde ülemjuhataja Eisenhower ja Nõukogude kindral Ivan Susloparov koos Saksamaa alla tingimusteta alistumise aktile. Saksa väejuhatus, mis pidi jõustuma 8. mail kell 23.01 Kesk-Euroopa aja järgi. Sel ajal käisid idas veel verised lahingud ja Tšehhi vabanemiseni oli jäänud peaaegu nädal.
Nõukogude sõjalise missiooni esindajal Susloparovil paluti ülesandmise tekst läbi lugeda ja Nõukogude valitsuse nimel sellele alla kirjutada. Allkirjastamine oli kavandatud 2 tunniks 30 minutiks. 7. mai. Ivan Susloparov saatis seaduse teksti koos lähetusega Moskvasse. Määratud ajaks ei saanud ta aga vastust. Ta pidi enda eest vastutama ja alla kirjutama "Saksamaa tingimusteta alistumise aktile". Nõukogude kindral lisas siiski märkuse, mille kohaselt võiks hiljem alla kirjutada teisele, täiuslikumale üleandmisdokumendile, kui mõni liitlasriik sellest teatas.
Järgmisel päeval, 8. mail, kinnitasid Stalini nõudmisel kõik Berliinis osalevad pooled seaduse. Sel ajal, kui Žukov ja liitlased paberitööd lõpetasid, saabus järgmine päev Nõukogude aja järgi - 9. mai. NSV Liidus fikseeriti nõukogude rahva jaoks nii tähtis püha 9. mail, seaduse ametliku allkirjastamise kuupäeval. 7. mail allkirjastatud lepingut nimetatakse tavaliselt "Saksamaa alistumise ajutiseks aktiks".
Euroopas on see sündmus ajastatud 8. mai kokkusattumisega, sest sel päeval, 1945. aastal, said tuhanded inimesed teada, et fašism on lüüa saanud, nad tulid tänavatele ja pidutsesid.
V-E päev
Euroopas pole võidupüha tähistamine enam nii ulatuslik kui esimestel sõjajärgsetel aastatel. Vaenutegevuse rekonstrueerimine, panoraamid, vanade sõjaväerelvade näitused pole praktiliselt rahul.
Saksamaa ei olnud võidupüha tähistamisel erand. Püha tähistatakse ka 8. mail, kuid sellel on ametlik nimi "Natsionaalsotsialismist vabanemise päev ja II maailmasõja lõpp Euroopas". Kaasaegne Saksamaa ei pea end natsiriigi järeltulijaks, seetõttu asetatakse sel päeval pärjad vabastajate monumendi juurde.
2005. aastal otsustas ÜRO Peaassamblee pidada 8. ja 9. maid leina- ja lepituspäevadeks. Need päevad on pühendatud nende inimeste mälestustele, kes maa peal rahu nimel oma elu andsid.
