2012. aastal toimub kuulus Riia ooperifestival 5. – 17. Traditsiooni järgi tutvuvad puhkuse külalised algsete esietendustega ja saavad nautida viimaste aastate kõige suurejoonelisemaid etteasteid.
Juhised
Samm 1
Esimene ooperifestival Riias toimus 1998. aastal. Sellest ajast alates on see 14 aastat olnud kauaoodatud sündmus Läti pealinna kultuurielus. Selle žanri tundjad paljudest Euroopa paikadest tulevad tutvuma Läti rahvusooperi etendustega. 2012. aastal näeb publik lisaks esietendustele ka kohtumisi Läti ja välismaiste ooperietendajatega. Festivali korraldajad lisasid kavasse ka väljapaistvate kunstnike iseseisvad vokaal- ja muusikalised etteasted.
2. samm
Rahvusvahelise portaali Live Riga veebisaidil avaldatud teabe kohaselt näevad vaatajad ajavahemikul 5. – 17. Juunini vähemalt seitset huvitavat etendust. Nende hulgas on sõja olemus, mis räägib loo sõdalasest ja spioonist, kes sisenevad vaimude, pimeduse ja valguse maailma. See ooper on eetris läti ja jaapani keeles, ingliskeelsete subtiitritega.
3. samm
Lisaks kohtub publik kahe Pjotr Iljitš Tšaikovski suurepärase teosega "Jevgeni Onegin" ja "Mazepa", mida loevad vastavalt Läti režissöör Andrei Zagars ja Horvaatia režissöör Ozren Prokhic.
4. samm
Festivali avamine on Sevilla habemeajaja lavastus särava noore filmirežissööri Aik Karapetjani poolt, kes oli 29. eluaastaks võitnud juba hulgaliselt mainekaid filmiauhindu ja otsustas esitleda oma uuenduslikku debüütteost ooperižanris publikule.
5. samm
Läti rahvusooperi viimase hooaja algne esietendus oli Gaetano Donizetti "Lucia di Lammermoor", mis põhines Walter Scotti romaanil "Lammermoori pruut". Selles esitavad peaosi Läti ooperi staarid Marina Rebeka, Murat Karahan ja Ukraina laulja Dmitri Popov.
6. samm
Jumalate surm on Richard Wagneri ooperitsükli viimane osa, mis lõpetab tetraloogia Nibelungeni sõrmus. Selles esitavad põhiosi Rootsi tenor Lars Kleveman ja inglise solist Katherine Foster. Eeldatavasti linastub kogu ooperitsükkel Wagneri 200. sünniaastapäevaks 2013. aastal.
7. samm
Festivali lõpetab kuulsa helilooja Krzysztof Penderecki Poola reekviem, kes on selle teose kallal töötanud üle kahe aastakümne. Muusikapala ajastatakse küüditamise ohvrite mälestuseks.
